Koosolek on kokkusaamine, kokkutulek, kui toimingu või protsessi ühinemine mingi ühise eesmärgi nimel. Igal koosolekul on oma konkreetne algus ja lõpp.
Ilma läbimõeldud tegevuskavata võib koosolekust kujuneda aega raiskav ja negatiivset stressi põhjustav üritus. Halvasti planeeritud koosolek annab segaseid sõnumeid, vasturääkivaid juhtnööre ja seab ebaselgeid eesmärke.

Iga koosolek, ettekanne, pressikonverents, intervjuu, kõne on infovahetus.
Koosolekud on kõige tulemuslikumad siis, kui omavahel sobivad kokku nii valitud teema, soovitud lõpptulemus kui ka koosoleku tüüp. Valitud koosoleku tüüp võib mõnikord juba ise dikteerida kas päevakorra, kestvuse, osavõtjate arvu, ruumi sisustuse, sidevahendite vajalikkuse või mõne muu sisulise või tehnilise külje.

Nõupidamiste käigus vahetatakse või jagatakse teavet, püütakse leida probleemidele lahendusi, antakse hinnang tehtud tööle, tehakse kokkuvõtteid ja võetakse vastu otsuseid. Erinevalt vestlustest ja läbirääkimistest pole nõupidamistel võrdseid pooli, kes esitaksid ja kaitseksid oma seisukohti ning lepiksid milleski kokku. Nõupidamise või koosoleku korraldamiseks valitakse juhataja, kinnitatakse päeva- ja kodukord ning otsused võetakse vastu hääletades. Koosolekud ja nõupidamised võtavad üsna palju aega ning nende ettevalmistamine on väga oluline, et kokkusaamine ei kujuneks aja raiskamiseks ja tulutuks.

Nõupidamistest ja koosolekutest võtab enamasti osa rohkem inimesi ning need võivad olla nii asustusesisesed kui ka sellised, kuhu saabub mitme asutuse esindajaid. On kasutusel ka mõisted foorum, sümpoosion.