Argumentum ad populum

iDevice ikoon Grupi kaudu mõjutamine

Grupi kaudu mõjutamisel kasutatakse fenomeni, et inimesed käituvad grupina teisiti kui üksikindiviididena. Seda tähistab eesti keeles tabavalt sõna kambavaim.

Prantsuse sotsioloog Gustave Le Bon uuris 19.-20. sajandi vahetusel massipsüühikat ja massiliikumisi. Tema teos „Hulkade psühholoogia“ oli lemmiklektüüriks nii Hitleri kui ka Stalini laual. 1991. aastal ilmus see ka eesti keeles.


Gustave Le Bon:
  • Grupis vallanduvad alateadvus ja instinktid (jõutunne suureneb), grupp on intellektuaalselt madalam kui üksikindiviid
  • Üksikisik ohverdatakse kergesti üldsuse huvidele
  • Tekib ühtemoodi mõtlemine ja käitumine, tunded on mustvalged
  • Grupp allub kergesti religioossetele mõjutustele



iDevice ikoon Lugemine
  1. Grupi kaudu mõjutamisel apelleeritakse enamusele, inimeste sageli alateadvuslikule soovile kuuluda rühma, sarnaneda teistega ja olla seeläbi kaitstud võõra eest. See on poliitikute poolt sageli kasutatav demagoogiavõte, mida poliitikas nimetatakse populismiks. Demokraatliku valimissüsteemi puhul on tuntud käibefraas, et kes enne valimisi õlle hinda tõstab, sellel enam lootust tagasivalituks saada pole. „Õlle hind“ tähistab siinkohal igasuguseid enamuse jaoks ebapopulaarseid otsuseid.
    Grupi kaudu mõjutades rõhutatakse meie-tunnet, mis sageli vastandatakse vaenulike teistega. Meie-tunde võib tekitada rassilise, rahvusliku, soolise, usulise vms kuuluvuse ja/või vastanduse pinnal. Vahel domineerib kuuluvus („Õige eestlane joob jaanipäeval xxx õlut“ või „Tõelised mehed sõidavad xxx maasturiga!“), vahel vastandumine (nõukogudeaegne loosung „Kes ei ole meiega, see on meie vastu!“).
    Viha ja vaenu õhutades väldib demagoog tõelisi probleeme, rõhutades ohtu ja suunates tähelepanu vaenlasele.
    Selliste meetoditega ülesärritatud grupi kriitikameel on vähenenud või puudub hoopis ja enam ei panda tähele, et otsused ei põhine ratsionaalsel analüüsil, vaid tunnetel.



Pilt 1
Pilt 2
Pilt 3



iDevice ikoon Lugemine
2. Eelarvamuste ja stereotüüpide teadlik rõhutamine. Eelarvamus on hoiak, mis on kujunenud ilma eelteadmisteta, stereotüüp aga kinnisarusaam, kivinenud hoiak või käsitlus millegi kohta. Mõlemad on väga levinud näiteks anekdootides. Pea igal rahval on kujunenud mingid stereotüübid oma naabrite kohta – meenutagem näiteks eestlaste ütlusi lätlaste kohta või venelaste lugusid kuumadest eesti poistest. Viimasel aastakümnel kohtab sageli stereotüübi muslim = terrorist rõhutamist.
Fotograaf käinud tšuktše pildistamas.
Ilmutanud pildid ära, aga tšuktšid kõik ühte nägu.
Ei hakanud rohkem vaeva nägema, võttis ühe negatiivi ja tegi kõik pildid sellest valmis.
Sõitnud tšuktšide juurde, jaganud pildid välja.
Kõik vaadanud ja rõõmustanud, ainult üks tšuktš muudkui vaatas ja vaatas ja lõpuks ütles:
"Imelik küll, nägu on minu oma, aga särk on Kezkini oma."

Miks on soomlased lollid?
Sest nende rahvuse omapäraks on blondid juuksed.
 

 Pilt 4
 



 

 




iDevice ikoon Lugemine
3. Mõjutamine arvamusliidri kaudu on väga levinud meedias ja reklaamitööstuses. Viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamust justkui ei sobigi kahtluse alla seada. Nõukogude ajal olid sellisteks „liidriteks“ marksismi-leninismi klassikud, keda tsiteerimata ei olnud sel perioodil näiteks võimalik ühtki teadustööd kaitsta. Demokraatlikus ühiskonnas esineb sellise kaliibriga arvamusliidreid harva, pigem püütakse leida erinevate gruppide liidreid ja nende kaudu mõjutada just seda rühma.

Pilt 5
Pilt 6
   
Pilt 7
Pilt 8