Ostsilloskoopidest
Ostsilloskoop on multimeetri kõrval tähtsuselt järgmine elektroonikaga tegeleja mõõteriist. Ostsilloskoop võimaldab vaadelda signaalide kuju ja mõõta tagasihoidliku täpsusega nende amplituudi, ajalisi parameetreid, sagedust ja ka signaalide faasivahet. Etalongeneraatori kasutamisel on võimalik nn XY e otsevõimendusrežiimis mõõta signaalide sagedusi suure täpsusega. Väikeste lisavahendite abil saab jälgida ka elektroonikakomponentide pinge-voolu sõltuvusi (V-A karakteristikuid). Üha laialdasemalt on kasutusel kahekanalilised e kahe kiirega ostsilloskoobid, mille abil on palju mugavam jälgide erinevate signaalide omavahelisi seoseid ja mõõta faasivahet.
Termin ostsilloskoop tuleneb vana kreeka keelsetest sõnadest ostsillo - võnkumine ja skoop - vaatlema. Selle sama seadme teine nimetus, ostsillograaf (ostsillo graaf = võngumine ja kirjutama) on üldkasutuses näiteks Venemaal. Meil on kasutatud nii üht kui teist terminit, kuid käesoleva teksti koostaja arvates on õigem kasutada terminit ostsilloskoop, sest me ju vaatleme võnkumisi ekraanil. Varasematel aegadel, kui ekraanipilti registreeriti lisavahenditega võis seade tõepoolest väärida nime "ostsillograaf".
Ostsilloskoope võib liigitada veel analoogostsilloskoopideks ja digitaalostsilloskoopideks.
Analoogostsilloskoopides
kasutatakse uuritava signaali nähtavakstegemiseks enamasti elektronkiiretoru. Digitaalostsilloskoopides kasutatakse uuritava signaali digitaliseerimist ja enamasti lamedaid ekraane. Lamedad ekraanid kipuvad aga olema aeglasevõitu kiirete signaalide jälgimiseks. Samas võib digitaalostsilloskoobis uuritavat kõverat visualiseerida mitte reaalajas, vaid hiljem taastades üksikute punktide järjestuse seadme mälust. Mälu ja muude digitaalse signaalitöötluse vahendite kasutamine võimaldab digitaalostsilloskoopides rakendada mitmeid täiendavaid efektiivseid võtteid. Samas on digitaalostsilloskoobid märksa keerukamad ja kallimad.