Pilditöötlus

Defektide eemaldamine

Seni on olnud juttu fotode niiöelda vormilisest töötlemisest: värvid, tumedus-heledus, mõõtmed jmt. Fotode sisuline töötlus ehk fotol paiknevate objektide muutmine või kaotamine nii, et tehtu ei oleks ilmne ning ebaloomulik, ei ole ilma vastava pika kogemuseta reaalne. Siiski on algtasemel võimalik üht-teist proovida. Alustada tuleks väga lihtsatest ülesannetest: punasilmade likvideerimine, skanneri vahele sattunud (ja seejärel pildile skannitud) karva eemaldamine jms.

Sisuliselt tuleb sellistel puhkudel fotole joonistada. Erinevalt muust graafikast on seda loomulikku tulemust taotledes väga raske teha – fotodel puuduvad enamasti suured ühetoonilised pinnad ning isegi kui mõni pind näeb välja ühetooniline, siis tegelikult on seal piisavalt variatsioone, et teie juurdejoonistatut ebaloomulikus muuta.

Tavaliselt alustatakse tööd pildivaate (mitte foto enda!) suurendamisega. GIMPis saab seda teha kas pildimenüüst (paremklõps pildil) Vaade - Suurendus View->Zoom ja sealt saab siis valida sobiva suurenduse, või siis tööriistaaknast suurendamise tööriista kasutades. Samuti võib kasulik olla mitme vaate kasutamine: suurendatud vaates tehakse joonistustööd ja 1:1 vaates saab kohe jälgida, kuidas muutused lõpptulemusele mõjuvad. Lisavaate saab tekitada GIMPi pildimenüüs Vaade - Uus vaade View->New View abil.

Järgnevas kasutatakse GIMPis enim värvivalimise, kloonimise, udustamise ja laialimäärimise tööriistu, aga ka pliiatsi/pintsli ikooni all paiknevaid tööriistu.

Kui soovite fotol midagi üle värvida, tuleb esmalt paika panna värv, millega seda teha. Kuna värvi valimine silma järgi on ebatäpne ja aeganõudev, siis on selleks eraldi Värvi valimise (color picker) tööriist, millega saab aktiivseks värviks võtta suvalise piksli värvi fotolt. Peab muidugi arvestama, et fotodel leidub harva täpselt ühte värvi pikseleid ning kui mõni suurem objekt ühe värviga üle värvida, jääb selline laik fotolt üsna hästi silma. Siin aitab kas värvivaliku tööriisa tihe kasutamine (lähipiirkonnast võetakse mitmeid toone) või siis kloonimise, udustamise ja laialimäärimise tööriistad.

Picker	Clone-blur-smudge

Kloonimise tööriist lubab fotole joonistada mõnd selle foto olemasolevat ala kasutades. Esmalt tuleb Crtl-vasakklõpsuga paika panna koht fotol, mida hakatakse „kloonima“, järgmine klõps pildil paneb paika koha, kuhu kloonitakse. Hiirenuppu lahti laskmata fotole joonistades saab määrata, kui suurel hulgal kloonitava objekti ümbrust uude asukohta joonistatakse. Kui lasete hiirenupu lahti, siis järgmise klõpsuga algab kloonimise protsess juba uues asukohas.

Udustamise tööriist lubab valikuliselt rakendada Blur filtrit. Tööriistaaknas pannakse paika udustamise parameetrid ning siis saab fotole „joonistades“ muuta soovitud objekte/servi udusemaks. Võimalik on ka vastupidine, s.t teravustamise operatsioon. Tuleb küll tõdeda, et kord juba uduseks tehtud fotole teravustamisfiltrit rakendades on tulemus algsest fotost kaugel.

Laialimäärimise tööriist lükkab kursori all olevad värvid „edasi“ hiire liigutamise suunas. See võimaldab näiteks objektidevahelisi piire veidikene nihutada või mõnd töötluse käigus liiga teravat/sirget üleminekut „juhuslikumaks“ muuta. Siiski on selle tööriista oskuslik, nähtavate tagajärgedeta kasutamine üsna keeruline.

Vahel kasutatakse foto muutmiseks fototöötlusprogrammis ka kõige tavalisemaid joonistustööriistu, 
s.t pliiatsit/pintslit ehk siis konkteetse(terava) ja pehme servaga joonistamist. Siin on tavaliselt kol reeglit: muutusi tehakse väga väikese harja (brush) suurusega, kasutatakse suurt suurendust (4:1, 8:1) ja lisavaateid, ning kasutatavad värvid annab meile värvivalikutööriist. Selline peentöö võtab loomulikult tohutult aega ja loomuliku tulemuse huvides tehakse töö tihtipeale mitu korda uuesti.

Värvi- ja valgustusparandused

Fotosid läbivate vigade hulgas on levinud värvi- ning valgustusvead – toonid ei ole õiged, foto on ala- või ülesäritatud. Ka siin kehtib reegel, et kõige lihtsam on neid vigu vältida pildistamise ajal (tonaalsusvigade pildistamisaegne parandamine võib tähendanda küll aparaadi väljavahetamist), kuid üht-teist on võimalik parandada ka tagantjärgi fototöötlusprogrammide abil.

Tähtsaimateks värvi- ja valgustusparandustööriistadeks GIMPis on „Tasemed“ ja „Kurvid“ nimelised dialoogiaknad, mille leiab pildimenüüst Värvid -> Tasemed Colors->Levels ning Värvid -> Kurvid Colors->Curves alt. Mõlemad tööriistad lubavad teha tööd kas Väärtusega „Value“ kanaliga ehk piksli koguheledusega (intensiivusega) või ühega kolmest värvikanalist: punane, roheline, sinine. Seega saab teha nii valgustusparandusi kui ka värviparandusi.

Tasemed Levels

Tasemed tööriist näitab meile erineva intensiivsusega pikslite vahekorda pildil ning lubab teisendada sisendvahemikku väljundvahemikuks. Kolme punkti abil saab määrata sisendvahemiku, st töötlemisele mineva vahemiku (skaalal tume-hele, black point, white point). Seejärel saab valida väljundvahemiku, millesse sisendvahemikku jäävad pikslid teisendatakse. Vaikimisi on väljundvahemik kogu võimalik intensiivsuste vahemik ning seda kitsendades kaotame kontrastis. Tasemed tööriista põhiline kasutusala fotode puhul on sisendintensiivsustevahemiku (kas summaarse või värvide kaupa), mis enamasti ei kata kogu võimalikku vahemikku, teisendamine nii, et nad kataksid kogu võimaliku (või algsest suurema) vahemiku. Nii saab värve „elavdada“, fotosid „selgemaks“ muuta.

Kurvid Curves

Kurvid dialoog töötab sarnaselt Tasemed dialoogile pikslite heleduse/intensiivsuse ja/või värvikanalite intensiivsuse peal, kuid tegemist on veidi teise lähenemisega. Kurvid dialoogi abil saab teoreetiliselt teha paindlikumaid muudatusi, vahel on lihtsalt Tasemed kasutamine aga palju praktilisem.

Kurvid aknas näeme graafikut, mis väljendab sisendintensiivuste (x-telg) teisendamist väljundintensiivsusteks (y-telg). Algselt on teisendus 1:1 (väljund identne sisendiga), mida väljendab ka algne graafik. Kasutaja saab graafikut nihutada ning moonutada, muutes sellega viisi, kuidas sisend väljundiks teisendatakse. Enamasti kasutatakse seda tööriista kas tumedate toonide veidi heledamaks muutmiseks (tõstame graafikut tumedate toonide kohalt veidi) või siis heledate toonide tumedamaks muutmiseks (langetame graafikut heledate toonide kohalt). Tööriistaga saab teha ka põnevaid efekte.

Tumedate toonide heledamaks muutmine.

Heledate toonide tumedamaks muutmine.