Arvuti riistvara ja tarkvara 1 Riistvara (hardware) Personaalarvutid võib jagada kaheks: - lauaarvutid (desktop) - sülearvutid e kantavad arvutid (laptop). Lõppkasutaja seisukohalt koosneb arvuti: arvutiplokist (computer / central unit) monitorist (monitor) klaviatuurist (keyboard) kasutajaliides riistvara näol hiirest (mouse) kõlaritest (speakers) (+ printer) (printer) Arvutiplokk sisaldab: emaplaat, millel protsessor, RAM-mälu, slotid lisakaartide jaoks, liidesed "välismaailmaga" kõvaketas (HDD - Hard disk drive) (tavaliselt 1-2 tk) flopi diski /disketi (floppy disk) seade CD- või DVD-seade (CD-ROM drive) toiteplokk (power supply) lisakaardid (cards): videokaart, häälekaart, modeem, võrgukaart kaablid (cables) ja liidesed (connectors) tagapaneelil. Tutvume järgnevalt nende komponentidega veidi lähemalt: emaplaat (main board, matherboard) on arvuti põhikomponent ja sel omakorda on järgmised tähtsamad komponendid / osad: (mikro)protsessor - arvuti aju - programmide täitmist ja protsesse juhtiv ja sooritav digitaalne seade. Seda iseloomustatakse sagedusega (kiirusega) megahertsides - MHz. Kaasajal on kiireimks personaalarvutitele mõeldud protsessoriks Pentium4 - 1,7 MHz. RAM-mälu - töömälu, mida protsessor kasutab programmide ja andmete ajutiseks salvestamiseks. RAM-mälu iseloomustatakse mäluhulga ja sagedusega (kiirusega). Käesoleval ajal kasutatakse arvutites RAM-mäluks DIMM, RIMM ja DDR-SRDRAM -mälumooduleid, millede tüüpiline suurus on 64 MB-st (megabaiti) kuni 256 MB ja sagedusega 133 MHz (uuemad 266, 400 ja 800 MHz). Lisaks on emaplaadil ka mikroskeemid (sh BIOS-mikroskeem), mis on ette nähtud emaplaadi töö, protsessori ja mälude ning kõikide lisaseadmete koostöö koordineerimiseks ja haldamiseks. Firma ASUS emaplaat (tüüp A7v133) kõvaketta seade (HDD - Hard disk drive) - kõik programmid ja andmed, mis arvutis olemas, on salvestatud kõvaketastele. Tähtis toiming kõvakettaga seoses - formaatimine. flopidisketi /-diski seade (floppy disk drive) - seade väiksemate andmefailide või programmide kirjutamiseks (salvestamiseks) disketile, mille abil on võimalik neid mugavalt teise arvutisse üle kanda. Flopidiski tavatsetakse nimetada disketiks, eraldamaks kõvakettast. Diskett mahutab kuni 1,44 (1,38) MB infot / informatsiooni. Ka flopidisketti saab formaatida. CD-ROM seade (CD-ROM drive)- seade info lugemiseks ja muusika kuulamiseks CD-ROM plaatidelt / diskidelt. Mahutavad kuni 640 MB infot. Tavaliselt kasutatakse suuremate programmide ja andmemassiivide püsisalvestamiseks. toiteplokk (power supply) - arvuti sees emaplaadi, seadmete ja lisakaartide jaoks vajalike toitepingete genereerimiseks (+12 ja -12V, +5V ja -5V, +3V, +1,6V). lisakaardid (cards): modem, videokaart, helikaart, võrgukaart jm. välised liidesed ja kaablid: monitori ühendamiseks (ainukene kolmerealine liides) klaviatuuri jaoks PS/2, DIN hiire jaoks PS/2, DB-9 printeri ühendamiseks - "Centronics" kõlarite jaoks- lisakaardi pistikupesad modeemi jaoks (RJ-11) võrgukaardi ühendamiseks (RJ-45, BNC) USB (Universal Serial Bus) - mistahes lisaseadmete liitmiseks arvutiga. Monitor / kuvar / displei (sülearvutites - LCD) Kuvar muudab arvutis toimuva kasutaja jaoks visuaalselt jälgitavaks. Kuvarite peamiseks parameetriteks on kuvari diagonaali pikkus ja lahutusvõime (resolutsioon). Tänapäeval on enamkasutatavateks kuvarid diagonaali pikkusega 15" ja 17" (tolli). Graafikaprogrammide ja mängude jaoks peaks olema 19" kuvar. Kuvarite tüüpiliseks lahutusvõimeks on 800x600 ja 1024x768. Kuvar ühendatakse arvuti tagapaneeli külge kolmerealise liidese abil (ainuke 3realine liides, seepärast kergesti äratuntav). Sülearvutites (laptop) e kantavates arvutites kasutatakse vedelkristalldispleisid (Liquid Crystal Display), mis tarbivad vähem võimsust ja eelkõige võimaldavad arvuti realiseerida väikesegabariidilisena. Klaviatuur (keyboard) Klaviatuur võimaldab kasutajal arvutisse käske ja andmeid sisestada. Käskude andmisel tuleb piirduda inglisepäraste sümbolitega, tekstidokumentidesse võib sisestada mistahes sümboleid ja vajadusel vahetada ka keelt. Tavaliselt on arvuti juurde tuleval klaviatuuril 102 või 105 klahvi. Klaviatuur ühendatakse arvuti tagapaneeli külge kõrval joonisel näidatud PS/2 liidese abil. Uuemad klaviatuurid on "A"-tüüpi USB-liidesega. Hiir (mouse) Hiir on käskude ja andmete mugavaks sisestusvahendiks graafilise kasutajaliidese (Graphical User Interface - GUI) puhul, nagu seda kaasaegsed operatsioonisüsteemid ja programmid enamasti omavadki. Ka hiir ühendatakse arvuti tagapaneeli külge tavaliselt PS/2 liidese abil. Uuemad hiired on samuti USB-liidesega. Printer Printeri abil saame välja trükkida dokumente. Printerite põhiliigid on: - laserprinterid (kallid ja kvaliteetsed) - tindiprinterid (odavad, kuid ekspluatatsioonikulud on suured) ja - maatriksprinterid e nõelprinterid (odavad ja võimaldavad printida isekopeeruvate paberite puhul mitu eksemplari korraga). Printer ühendatakse arvuti tagapaneeli küljes oleva paralleelpordi kulge nn Centronics -kaabli abil. Muud lisaseadmed arvutile / arvutisüsteemile Arvuti juures võib andmete sisestamiseks ja väljastamiseks kasutada veel igasuguseid lisaseadmeid ning nendest võiks loetleda järbmised. Osaliselt loetelud sisend- ja väljundseadmete osas kattuvad, kuna paljusid seadmeid kasutataksegi nii andmete sisestamiseks arvutisse kui ka väljastamiseks. a) sisendseadmeteks võivad olla: klaviatuur (enim kasutatavad 101 (USA) või 102 klahviga, uuemad 104 / 105 klahviga) hiir (2 või 3 klahviga), millel võib eristada ühte vajutust ja topeltklikki / topeltklõpsu juhtkuul (trackball), nupp või sõrmeaken (kandearvutitel) skanner puuteekraan digitaator (CAD-programmide jaoks) juhthoob (joystick), mängupult (game pad) mikrofonid, kõnesisestusseade (kõneanalüsaator) magnetkaardi lugeja (maksete sooritamiseks) mäluseade (flopi, kõvaketas, magnetlindiseade) (vööt)koodiriba lugeja digitaalne fotoaparaat ja kaamera (mobiil)telefon PDA (Personal Digital Assistant) - personaalne digitaalne abiline võrgus olev mis tahes sisendseade. b) arvuti väljundseadmeteks võivad olla: kuvar printer plotter kõlarid fax simulaatorseadmed lõhnageneraator telefon PDA võrgus olev mis tahes väljundseade. 2 Tarkvara (software) Juures oleva joonisel on rõhutatult ära näidatud, et kasutajaliides koosneb kahest osast: - riistvarast ja - tarkvarast. Arvuti käitumine voolu sisselülitamisel ja kasutatavad programmid Voolu sisselükkamisel arvutile käivitub BIOS -mikroskeemi (Base Input Output System) flash-mälus säilitatav programm, millesse on viidud arvuti sisend- ja väljundparameetrite väärtused ning seaded. Andmed säilivad flash-mälus tänu patareile (emaplaadil). BIOS programm on ülalpool toodud joonisel kujutatud alumise osana üldisest tarkvarast ja selle ülesandeks arvuti töötamise ajal jääb siduda omavahel operatsioonisüsteem ja arvuti riistvara. Käivitumisel leiab BIOS -programm kõvakettalt operatsioonisüsteemi (OS), käivitab selle ja annab sellele üle arvuti juhtimise. Samas viiakse osa opertsioonisüsteemist arvuti operatiivmällu RAM-i ja see garanteerib arvuti töö senikaua, kuni arvutisse on vool sisse lülitatud või tuleb vastu mõni tõsine viga programmide koostöös. Joonisel on OS näidatud keskmise kihina tarkvarast ja see seob omavahel BIOSi ja käivitatud kasutajaprogrammi. Omakorda operatsioonisüsteemi peal käivitatakse kasutajaprogramm (application program), mis kasutajale vajalikke andmeid töötleb ja uusi genereerib. Arvuti lõppkasutaja suhtleb programmiga nn (tarkvara) kasutajaliidese (user interface) kaudu, mille abil programm kasutajalt andmeid vastu võetab ja ülesande sooritanult tulemuse kasutajale esitab. Niisiis, kasutajaliides kujutab endast tarkvara, mille abil kasutaja programmiga suhtleb, kuid samas, teiselt poolt, kasutajaliides kujutab endast nii riist- kui tarkvara, mille vahendusel kasutaja arvutiga suhtleb. Kui katkestatakse vool arvutist, kustub samas ka kogu info RAM-mälus nii operatsioonisüsteemi kui ka kasutaja programmi osalt aga ka mistahes muud andmed, mis programmide abil on genereeritud/saadud ja salvestatud vaid RAM-mällu. Seepärast peab arvutis olema ka nn püsimälu: püsimälu (ROM - Read Only Memory) flash-mälu (sh BIOS - Base Input Outpu System) mass-mälu: kõvaketas (HDD - Hard Disk Drive) flopidiskett CD-RW, DVD kuhu andmed aeg-ajalt salvestatakse ja ilmtingimata tuleks salvestatakse enne seda, kui vool arvutist välja lükatakse. Personaalarvutites kasutatava rakendustarkvara võib jaotada veel järgmiselt: kontori- e büroopaketid (Office), mis sisaldavad tavaliselt tekstitöötlusprogrammi, tabelarvutusprogrammi, esitusgraafika programmi ja enamasti ka andmebaasiprogrammi. Nendele lisaks on paketis tavaliselt ka grupitöö ja infohaldusprogramm. Sellest täpsemalt hiljem kursusemooduli lõpupoole. majandustarkvara, mida kasutatakse raamatupidamises (SAF, Hansa Classic, Scala) ja projektide haldamise juures (MS Project). graafika- ja küljendusprogrammid, mis on ette nähtud piltide, graafilise materjali ja tekstimahukate dokumentide kujundamiseks (CorelDraw, Adobe PageMaker, Adobe Illustrator). programmeerimisprogrammid (Pascal, C++, C#, Java) viirustõrjeprogrammid (F-prot, F-Secure, McAfee, Norton AntiVirus). kodulehe koostamise ja kujundamise programmid (FrontPage, HomePage, NetObjects Fusion, Dreamweaver) jpm. 3 Kasutajaliides (user interface) Arvuti kasutaja seisukohast võiks arvuti riistvaraline kasutajaliides (user interface) lihtsaima variandi puhul olla: - klaviatuur - hiir - monitor, seega koosneb kasutajaliides nendest seadmetest, mida kasutaja otseselt kasutab andmete ja käskude sisestamiseks ja tulemuse jälgimiseks (ekraanilt). Lisaks riistvaralise kasutajaliidese juurde kuulub lahutamatult ka tarkvaraline kasutajaliides (sellest on juttu järgmises peatükis TARKVARA) ja need kokku moodustavad siis ühtse kasutajaliidese. Kokkuvõtteks eeltoodule võib personaalarvuti kohta tuua järgmise formuleeringu: Personaalarvuti kujutab endast kooskõlastatud toimingutega seadmete (riistvara) ja programmide (tarkvara) komplekti, mis allub kasutaja (inimese) tahtele. 4 Klaviatuuri / kahvistiku kasutamine (keyboard) Kümnesõrmesüsteem - see on imelihtne, kuid nõuab algul intensiivset harjutamist! püüa kohe esimesest päevast alates hoida sõrmed klaviatuuril nii, et vasaku käe nimetissõrm on klahvil F ja parema käe nimetissõrm klahvil J , ülejäänud sõrmed kõik ühel real kõrvuti vastavatel klahvidel, pöidlad aga vajutavad pikka klahvi (Spacebar) tühiku saamiseks numbripaneelil on markeeritud / tähistatud kõrgendusega klahv numbriga 5 , see on orientiiriks keskmisele sõrmele ja nubreid võiks õppida vajutama vaid parema käe kolme sõrmega esialgu tuleb loomulikult vaadata klaviatuurile, et õige sümbol üles leida, hiljem aga tuleb tasapisi hoiduda vaatamast klaviatuurile ja sümbolid pimesi välja trükkida. Klahvide kasutamisest (NB! Järgmiste tundide viljakamaks ja edukamaks läbiviimiseks püüdke kodus klaviatuuri jooniselt (järgmisel lehel) kuigivõrd meelde jätta allpool toodud klahvid) Olulisemad klahvid teksti kirjutamisel: Shift / shft - registri vahetus (väikesed tähed <-> SUURED TÄHED ja teised sümbolid) Caps Lock / lock - väike- / SUURtähed (tuleb vajutada, et valgusdiood süttiks) Tab - tabulaator Space - tühik kirjutamisel Backspace / bksp - kursorile eelneva (vasakul pool oleva) sümboli kustutamine Delete / del - kursorile järgneva (paremale poole jääva) sümboli kustutamine Insert / ins - lisamis-/ülekirjutamisre˛iim Kursori / dokumendi liigutamine (otsige jooniselt): a) nooleklahvid: ? (nool paremale) - kursori liigutamine paremale ? (nool vasakule) - kursori liigutamine vasakule ? (nool üles) - kursori liigutamine üles ? (nool alla) - kursori liigutamine alla poole b) Lisaks veel liikumine dokumendis (otsige jooniselt): Home / hm - (kursor) rea või dokumendi algusesse End - (kursor) rea või dokumendi lõppu Page Up / pup - ekraanitäie võrra üles Page Down / pdn - ekraanitäie võrra alla Eriotstarbelised klahvid (otsige jooniselt): Enter / ent - käskude, programmide käivitus Esc - tühistamine, katkestus Ctrl - juhtkoodid Alt (vasakpoolne) - alternatiivsed klahvid Alt Gr (parempoolne) - komandad sümbolid Num Lock / nlk - numbri-/nooleklahvid (tuleb vajutada, et valgusdiood süttiks) Tehete sooritamine (otsige jooniselt): ? liitmine ? lahutamine ? korrutamine ? jagamine